põletikukahjustuse

Põletikukahjustus tähendab kudede kahjustust, mis tekib põletikulise reaktsiooni käigus. Põletik on organismi kaitsereaktsioon infektsiooni, trauma või teiste ärritajate vastu ning selle eesmärk on kahjustatud koe puhastamine ja paranemine. Kui põletik on liigne, pikaajaline või kontrolli alt väljunud, võib see kaasa tuua täiendavat koe kahjustust ja organi funktsiooni halvenemist.

Mehhanism hõlmab veresoonte läbilaskvuse suurenemist ja leukotsüütide infiltraatsiooni, tsütokiinide ja teiste põletikuliikmete vabanemist. Neutrofiilid ja makrofaagid vabastavad reaktiivseid hapnikuradu ning proteolüütilisi ensüüme, mis võivad kahjustada rakke ja sidekudet. Kahjustus võib olla otsene või tekkinud sekundaarsete vahendite kaudu ning viia nekroosi, ödeemi ja hiljem fibroosi tekkimisele.

Põletikukahjustus jaguneb sageli ägedaks ja krooniliseks. Äge põletik on lühiajaline ja sageli pöörduv; krooniline põletik püsib pikemat aega, võib põhjustada kiudustumist (fibroosi) ja kudede funktsiooni pikaajalist langust.

Levinuimad kohad on erinevad organid, kus põletikukahjustus võib väljenduda kopsudes, maksas, neerudes või nahas. Sümptomid ja tüsistused sõltuvad kahjustuse asukohast. Diagnoosimine põhineb kliinilisel pildil, vere- ja muudel laboriuuringutel ning mõnel juhul histoloogilisel uuringul.

Ravi keskendub põletiku vallandaja kõrvaldamisele ja koe tagasivõtmise või taastumise soodustamisele. Võimalikud raviviisid hõlmavad põletikuvastaseid ravimeid ja vajaduse korral immunoregulatsiooni. Prognoos sõltub kahju ulatusest, tekitatud kahjustuse tüübist ja taastumisvõimest.