põie

Põis (vesica urinaria) on uriinsüsteemi peamine õõnesorgan, mis kogub ja hoiab uriini enne urineerimist. Täis põis venib; urineerimise hetkedel tõmbub põielihase (detrusor) kokku ja uriin juhitakse ureetra kaudu välja. Põie asend ja positsioon on vaagnas ning täitumisega võivad elundite suhted muutuda.

Põie sein koosneb kolmest kihist: limaskest (epiteel), submukoos ja silelihaskihis (detrusor). Ülaosas paiknevad kusejuhad ja ureetra ava. Põie sisemust piirab sise-sulgurlihas ning välissulgurlihas kontrollib väljutamist.

Närvisüsteem tagab põie kontrolli: täitumisel afferentne signaal ja kesknärvisüsteemi koordineerimine viivad urineerimisreaktsioonini; parasümpaatilised kiud (S2–S4) stimuleerivad detrušori kokkutõmbumist; sümpaatilised kiud (T11–L2) hoiavad hoidmist; pudendusnärv kontrollib tahtlikku välissulgurlihaste lõdvestust ja sulgurlihaste tõmmet.

Maht ja urineerimine: täiskasvanul on põie normaalmaht umbes 400–600 ml; esimesed tungid tekivad tavaliselt umbes 200–300 ml täitumisel.

Kliiniline: põiehaigused hõlmavad tsüstiiti (põie põletik), üleaktiivset põie, uriinipidamatust ja uriinipeetust ning mõnel juhul põiekive või -kasvajate esinemist. Neurogeense põie korral võib esineda närvisüsteemi kahjustusest tingitud funktsioonihäireid. Diagnoosimiseks kasutatakse kliinilist hindamist ning vajadusel tsüstoskoopiat ja kujutistest meetodeid; ravi võib hõlmata ravimeid, elustiilimeetmeid ja mõnel juhul kirurgiat.

Areng: põis areneb urogenitaalsest sinusist ning allantoisist urachuse kaudu.