põhjuslikkusest

Põhjuslikkus, ka kusaalsus, on suhe kahe nähtuse vahel, kus üks nähtus, põhjus, tekitab või tingib teise nähtuse, tagajärje. See tähendab, et ilma põhjuseta ei tekiks tagajärge. Põhjuslikkuse mõistmine on fundamentaalne paljudes teadusvaldkondades, sealhulgas füüsikas, bioloogias, meditsiinis ja sotsiaalteadustes.

Põhjuslikkuse tuvastamine võib olla keeruline. Sageli on raske eristada tõelist põhjuslikku seost pelgalt korrelatsioonist, kus kaks nähtust esinevad koos, kuid üks ei pruugi teist põhjustada. Näiteks võib ööpäevane rütm ja temperatuurikõikumine olla korreleeritud, kuid ööpäevane rütm ei põhjusta temperatuuri muutust.

Filosoofias on põhjuslikkust uuritud pikka aega. David Hume'i järgi on põhjuslikkus kogemuse põhjal järeldatav regulaarsus, mitte otseselt tajutav seos. Immanuel Kant aga väitis, et põhjuslikkus on inimese mõistuse sünnipärane kategooria, mida me rakendame maailma mõistmiseks.

Põhjuslikkuse uurimine hõlmab sageli eksperimente, kus manipuleeritakse potentsiaalsete põhjustega ja jälgitakse tagajärgi. Samuti kasutatakse statistilisi meetodeid, et hinnata põhjuslikkuse tõenäosust.

Väärarusaamad põhjuslikkusest võivad viia ekslike järeldusteni ja valede otsusteni. Seetõttu on kriitiline mõtlemine ja põhjuslikkuse nõuetekohane analüüs olulised nii teaduslikus uurimistöös kui ka igapäevaelus.