originaalallikaid

Originaalallikaid, ehk esmaseid allikad, on teabeallikad, mis pärinevad otse sündmuse või nähtuse loomulikust kontekstist ning ei ole vahenduse või hilisema tõlgenduse tulemus. Nad peegeldavad esialgset tõendit ning annavad võimaluse mõista ajaloo, teaduse või kultuuri tekkimist ja arengut otsesest allikast.

Originaalallikad võivad olla mitmes vormis: kirjalikud dokumendid (kirjad, protokollid, päevikud, manuskriptid), ametlikud arhiivimaterjalid, fotod ja filmid, helisalvestised, artefaktid ja esemed, statistilised andmed ning digitaalsed failid või veebisisu, mis on loodud sündmuse ajal või sellel kontekstis. Ka labori või eksperimendi originaalandmed ja heakskiidetud protokollid kuuluvad originaalallikate hulka.

Nende väärtus seisneb autentsuses ja kontekstis: päritolu (provenance), aeg, autor ja kogumis- või uurimiskontekst annavad tõendamustruktuuri. Originaalallikad on kriitilise uuringu aluseks ning neid hinnatakse usaldusväärsuse, puudujääkide ja tõlgenduskonteksti alusel, ning sageli kasutab uurija tegurite triangulatsiooni.

Võrreldes sekundaarsete allikatega, mis tõlgendavad või sünteesivad originaalallikaid, annavad originaalallikad esindusliku ja kontrollitava tõendi. Lisaks tuleb neid säilitada ja ligipääsetavaks teha: arhiivide, raamatukogude ja digitaalsete kogude roll on kriitiline. Korralikult märgistatud ja viidatud originaalallikad suurendavad uurimise usaldusväärsust ja läbipaistvust.