operatsioonisüsteemiks

Operatsioonisüsteem (OS) on arvutiprogramm, mis haldab riistvara ressursse ja pakub teisele tarkvarale esmaseid teenuseid. OS tõlgendab kasutaja kavatsused, koordineerib rakenduste täitmist ning tagab stabiilse ja turvalise keskkonna riistvara ja tarkvara vahel.

Peamised funktsioonid hõlmavad protsesside juhtimist ja ajastamist, mälu haldamist, failisüsteeme, seadmete draivereid, võrgustikku ning turvalisust. Lisaks pakub OS kasutajaliidest, nagu graafiline liides või käsurealiides.

Arhitektuur võib olla monoliitne, mikrokerneline või hübriidne. Monoliitne kernel sisaldab enamikku teenustest ühes tuumas; mikrokernel eraldab suurema osa teenustest ning pakub väikeseid, lihtsaid mooduleid; hübriidne lahendus ühendab mõlema lähenemise omadused.

Kuulsad näited operatsioonisüsteemidest on Windows, macOS ja Linuxi-põhised distributsioonid (nt Ubuntu, Fedora), samuti mobiilplatvormid Android ja iOS. Linux viitab tuumale ja avatud lähtekoodiga tarkvarale, mis moodustab laialdaselt kasutatava ökosüsteemi; Windows ja macOS pakuvad terviklikke töökeskkondi.

Ajalugu: operatsioonisüsteemide kontseptsioon kujunes 1960. ja 1970. aastatel. UNIX ja BSD mõjutasid paljusid kaasaegseid süsteeme. 1980-ndatel võeti kasutusele POSIX-standardeid, mis ühtlustasid paljude süsteemide API-d. 1990-ndatel ja 2000-ndatel sai Linux avatud lähtekoodiga projekt ning tekkis laialdaselt kasutatav ökosüsteem. Tänapäeval on OS-id tihti kombinatsioon tuumast ja kasutajaliideseest, mis võimaldab mitmesuguseid seadmeid ja rakendusi.

Tähtsus: OS on keskne kiht, mis võimaldab riistvara abstraktset kasutamist, multitaskingut ning turvalist ja kontrollitud ligipääsu ressurssidele. Standardid nagu POSIX ja erinevad API-d võimaldavad arendajatel kirjutada rakendusi, mis toimivad erinevatel platvormidel.