operatiivvõimendite

Operatiivvõimendid, tuntud ka kui OP-amprid, on integreeritud skeemid, mis on disainitud analoogsignaalide võimendamiseks. Need on üks kõige laiemalt kasutatavaid komponente elektroonikas tänu oma mitmekülgsusele ja suhteliselt madalale hinnale. OP-amprid on olemuselt pingekontrolleritud pingeallikad, mis tähendab, et nende väljund on proportsionaalne sisendpinge erinevusega.

Nende peamine omadus on väga suur võimendus, mis ideaaljuhul on lõpmatu. Reaalses maailmas on võimendus küll suur, kuid mitte lõpmatu. OP-ampritel on kaks sisendit: mitteinverteeriv (+) ja inverteeriv (-). Kui signaal siseneb mitteinverteerivasse sisendisse, on väljundsignaal sama faasis sisendiga. Inverteerivasse sisendisse sisenev signaal põhjustab väljundis 180-kraadist faasinihet.

OP-amprite tegevust kirjeldatakse sageli teoreetilise mudeliga, mis eeldab ideaalseid omadusi: lõpmatu avatud ahela võimendus, lõpmatu sisendtakistus ja null väljundtakistus. Need ideaalsed eeldused võimaldavad lihtsustada paljude OP-amprite rakenduste analüüsi. Reaalsed OP-amplid erinevad neist ideaalsetest omadustest teataval määral, kuid siiski piisavalt lähedal, et neid paljudes rakendustes edukalt kasutada.

OP-ampritel on lai kasutusala, sealhulgas signaali võimendamine, filtreerimine, summeerimine, integreerimine ja võrdlemine. Neid kasutatakse audio- ja raadioside seadmetes, meditsiiniseadmetes, mõõteseadmetes ja paljudes teistes elektroonikaseadmetes.