olinemissiivsus

Oline missiivsus, tavaliselt kirjutatuna olinemissiivsus, on mõiste, mida mõnes Eesti keeles teaduskirjanduses kasutatakse spektraallõikude kiirguslikkuse kirjeldamiseks. See on vaste ingliskeelsele terminile line emissivity. Ühtset ja laialdaselt aktsepteeritud definitsiooni ei ole, ning termini tähendus võib sõltuda kasutusvaldkonnast.

Mõiste sisu keskendub spektrijooni kohta tekkinud kiirguse efektiivsusele: kui suur osa ruumi- või kiirgustekost energia kiirgub konkreetse lainepikkuse või spektrijooni jaoks. Teisisõnu kirjeldab olinemissiivsus, kuidas hästi mingi piirkond või aine kiirgab teatud joonel.

Füüsikaline sõltuvus on kompleksne: olinemissiivsus sõltub temperatuurist, tihedusest, ioonisatsioonist ning koostisest. Üldises vormis on line emissivity seotud osakeste üleminekute tõenäosustega ja energiaga, mida kiirgus kannab; praktikas kasutatakse sageli lihtsustatud suhteid ning radiatiivsete ülekandemudelite kontekstis terminit line emissivity.

Kasutus ja mõõtmine: olinemissiivsust hinnatakse tavaliselt spektraalobservatsioonide ning teoreetiliste mudelite abil. See on oluline suurus astrofüüsikas, plasmafüüsikas ja kiirgusprotsesside modelleerimisel, kus empaatiaks on vaja teada, kui tugevasti kiirgab gaas või materjal kindlale spektrijoonile. Mõiste kasutatakse sageli koos seotud mõistustega emissiivsus, spektrijoon ja radiatiivne ülekande teooria. Kui täpne definitsioon on vajalik, on soovitatav kasutada standardset ingliskeelset terminit line emissivity ja kontrollida vastavate valdkondlike juhiste järge.