oksüdatsioonistaatusi

Oksüdatsioonistaatus, tuntud ka kui oksüdatsiooniaste, on keemiline termin, mis kirjeldab ühendi aatomi laengut, kui arvestada, et kõik sidemed on täielikult polaarsed, kusjuures elektronid kuuluvad elektronegatiivsemale aatomile. See on hüpoteetiline arv, mitte reaalne laeng, kuid seda kasutatakse keemiliste reaktsioonide jälgimiseks, eriti redoksreaktsioonides.

Oksüdatsioonistaatuse määramisel kehtivad teatud reeglid. Vaba elemendi oksüdatsioonistaatus on alati null. Monoaatomilise iooni oksüdatsioonistaatus on võrdne selle iooni laenguga. Fluoril on peaaegu alati oksüdatsioonistaatus -1. Hapniku oksüdatsioonistaatus on tavaliselt -2, välja arvatud peroksiidides (-1) ja ühendites fluoriga. Vesiniku oksüdatsioonistaatus on tavaliselt +1, välja arvatud metallhüdriidides (-1). Leelismetallide oksüdatsioonistaatus on alati +1 ja leelismuldmetallide oksüdatsioonistaatus on alati +2.

Ühendites on neutraalse ühendi aatomite oksüdatsioonistaatuste summa alati null. Polüatoomilise ioone puhul on aatomite oksüdatsioonistaatuste summa võrdne iooni laenguga. Oksüdatsioonistaatuse muutumine reaktsiooni käigus näitab, kas aatom on oksüdeerunud (oksüdatsioonistaatus tõuseb) või redutseerunud (oksüdatsioonistaatus langeb). See kontseptsioon on fundamentaalne keemias, aidates mõista aatomitevahelisi sidemeid ja ainete käitumist reaktsioonides.