ohutusindikaatorid

Ohutusindikaatorid on märgid või seadmed, mis kommunikeerivad ohutuse või ohu aktualse oleku süsteemis või masinas. Neid kasutatakse töökohtadel ja tööstusprotsessides, et operaadoreid, hooldustöötajaid ja insenere teavitada, kas olukord on ohutu või milline on riskitase. Indikaatorid võivad näidata nii sündmuste olekut kui ka seiskunud või sisse lülitatud turvasüsteeme.

Peamised vormid on visuaalsed, auditoorsed ja taktilised. Visuaalsed indikaatorid hõlmavad LED- või LCD-signaalid, värvilisi lampide ridu või ekraanide kuvamisi, mis kasutavad tavaliselt värvikoodi: roheline tähistab ohutut/valmis olekut, kollane hoiatusest, punane ohuolukorda või seiskamist. Auditoorsed indikaatorid hõlmavad helisignaale ja häiresiremeid, mis annavad märku ohuolukorrast või vajadusest tegutseda. Taktilsed indikaatorid võivad sisaldada vibratsiooni või mehhaanilisi juhtnuppe, mida kasutatakse olukordades, kus visuaalne või auditiivne teave ei ole kättesaadav.

Funktsioon ja paigutus lähtuvad ohutuse ning tööprotsessi nõuetest. Indikaatorid peavad peegeldama reaalaegset olekut ja neid tuleb hooldada nii, et valehäired oleksid minimaalset, kuid kiired reageerimisvõimalused säiliksid. Võimalikud on täiendavad ühendused interlock- või lukustussüsteemidega, et viia toimuma turvasüsteemide vasted.

Kasutus ning kujundus järgib rahvusvahelisi standardeid ja parimaid tavasid, näiteks ISO 13849-1 ning IEC 61508/IEC 62061, mis käsitlevad funktsionaalset ohutust ja turvasüsteemide usaldusväärsust. Hea ohutusindikaatori disain tagab selge visuaalse eristuvuse, piisava nähtavuse ning tõhusa teavitamise, vähendades seega tööõnnetuste riski.