observatsioon

Observatsioon ehk tähelepanek on protsess, mille käigus kogutakse infot nähtuste, sündmuste või olukordade kohta läbi hoolika vaatlemise ja tulemuste dokumenteerimise. Observatsiooni eesmärk on saada usaldusväärseid, võimalikult objektiivseid andmeid ilma liigse sekkumiseta.

Observatsioon jaguneb sageli looduspäraseks ja kontrollitud observatsiooniks. Looduslik observatsioon toimub nähtuste loomulikus keskkonnas ja võimaldab täheldada käitumist või sündmuste kulgu ilma uuringulise sekkumiseta; tulemused võivad olla kontekstist sõltuvad. Kontrollitud observatsioon toimub spetsiifiliste tingimuste all, mis on loodud uuringu jaoks, tihti koos standardiseeritud protokollidega. Osalev vaatlus (participant observation) on meetod sotsiaalteadustes, kus uurija on uuritavate hulgas ja osaleb nende tegevuses, et saada paremini aru sotsiaalsetest protsessidest.

Korraldatud observatsiooni puhul kogutakse teavet süsteemselt: märkmikud, vormid, kontrollnimekirjad ja sageli video või helisalvestised. Andmete tüüp võib olla kvalitatiivne (kirjeldused, tõlgendused) või kvantitatiivne (mõõdetud suurused).

Observatsiooni eelised on otsene juurdepääs nähtusele ja konteksti mõistmisele; piirangud hõlmavad subjektiivset kallutatust, Hawthorne efekti ja korduvuse raskust. Eetika inimeste puhul on oluline nõusolek ja privaatsus; looduse jälgimisel arvestatakse heaolu ja mitte-sekkumist.

Observatsioon on fundamentaalne meetod nii loodusteadustes kui ka sotsiaalteadustes ning on sageli esimene samm teooriate väljatöötamisel ja kinnistamisel.