närvikiududest

Närvikiud on närvirakkude ehk neuronite pikendused, mis edastavad elektrilisi ja keemilisi signaale. Need pikendused jagunevad kaheks peamiseks tüübiks: aksonid ja dendriidid. Aksonid on tavaliselt pikemad ja vastutavad signaalide edastamise eest neuronist teistesse rakkudesse, lihastesse või näärmetesse. Dendriidid on lühemad ja haruldasemad, võttes vastu signaale teistelt neuronitelt ja edastades need raku kehale.

Närvikiududel on oluline roll närvisüsteemi toimimises. Need moodustavad omavahel ühendused, mida nimetatakse sünapsiteks, kus toimub informatsiooni ülekandmine. Närvikiudude kaudu liigub kogu keha reguleeriv informatsioon, sealhulgas sensoorsed signaalid (nt puudutus, valu, temperatuur), motoorsed käsklused lihastele ning autonoomse närvisüsteemi funktsioonid (nt südamerütm, seedimine).

Paljud närvikiud on kaetud müeliini nimelise rasvase ainega, mis toimib isolatsioonina. Müeliin võimaldab signaalidel liikuda tunduvalt kiiremini mööda närvikiudu. Müeliin moodustub spetsiaalsete rakkude, oligodendrotsüütide (kesknärvisüsteemis) ja Schwanni rakkude (perifeerses närvisüsteemis) abil. Närvikiudude kahjustused, näiteks trauma või haiguse tõttu, võivad põhjustada tõsiseid funktsioonihäireid, sealhulgas tundlikkuse kadu, lihasnõrkust või liikumisprobleeme. Haigused nagu hulgiskleroos kahjustavad müeliini, mis aeglustab või blokeerib närvisignaalide edastamist.