näotuvastuseks

Näotuvastus on biometriline tehnoloogia, mis suudab tuvastada või kontrollida üksikisiku identiteeti tema näokuju järgi. Süsteem võrdleb näojooni, mis on salvestatud digitaalsel pildil või videovoolus, näojoontega, mis on salvestatud andmebaasis. See protsess hõlmab tavaliselt mitmeid etappe. Esiteks tuvastatakse nägu pildil, seejärel analüüsitakse selle näojooni, luues näokujutise või "näokaardi". Lõpuks võrreldakse seda kaarti olemasolevate andmebaasi kirjetega.

Näotuvastust kasutatakse laialdaselt erinevates rakendustes. Turvalisuse valdkonnas kasutatakse seda sageli juurdepääsukontrolliks hoonetele, seadmetele või isegi piiride ületamiseks. Sõidukite jälgimissüsteemides aitab see tuvastada kahtlaseid isikuid. Lisaks kasutatakse seda ka nutitelefonide lukustuse avamiseks, inimeste tuvastamiseks turvakaamerate abil või isegi sotsiaalmeedia platvormidel fotode automaatseks märgistamiseks.

Teknoloogia põhineb keerukatel algoritmidel, mis suudavad eristada näojooni nagu silmade vaheline kaugus, nina kuju ja suu asend. Mida parem on pildi kvaliteet ja mida selgemalt on näojooned nähtavad, seda täpsem on tuvastus. Kuid valgustus, näo nurk, osaline katvus (näiteks maski või prillide kandmine) ja näoilmete muutused võivad tuvastuse täpsust mõjutada. On ka oluline märkida, et näotuvastus on tekitanud ka privaatsusega seotud muresid ja selle kasutamist reguleeritakse mitmel pool maailmas.