näidik

Näidik on eestikeelne mõiste, mis viitab mitmele seotud, kuid erineval viisil kasutatavale nähtusele. Põhikirjelduses tähistab näidik sageli seadet või vahendit, mis näitab või kuvab mõõdetavat väärtust. Sellised näidikud on näiteks arvestus- ja näidiklaadsed seadmed, nagu näidikud või mõõtmisnupud, mis näitavad temperatuuri, kiirust, pinge või vedeliku taset. Näidikud võivad olla kinnitatud seadmete esipaneelile või kaasas kandes ning need annavad kasutajale kiiresti arusaadava visuaalse või digitaalse info.

Teine laialdane tähendus viitab näidikule kui proovi või näidismaterjalile. Laborites, tootmises ja uurimistöös võib näidik olla materjali või isendi tükk, mille põhjal tehakse katsetusi, kontrollitakse kvaliteeti või demonstreeritakse teatud omadusi. Selline näidik aitab standardiseerida mõõtmisi ja võrrelda tulemusi.

Logis- ja terminoloogias võib näidik tähistada ka näitamist või näitealustust, ehk midagi, mida kasutatakse selgituse või õpetuse eesmärgil. Näide, näidik ja indikaator on omavahel seotud mõisted, kuid täpne tähendus sõltub kontekstist: tehnikas ja mõõtmises on näidik esmaseks kuvandiks, laboratooriumis võib näidik tähendada proovi, ning üldise keelekasutuse tasandil võib see tähendada lihtsalt näidet või näidustust.

Eestikeelses kasutuses on näidik seega mitmekülgne sõna, mille tähendus ulatub mõõtmisest ja näitamisest kuni näidis- või proovitüki mõisteeni.