nägemisrakkude

Nägemisrakud, tuntud ka kui fotoretseptorid, on silma võrkkesta spetsialiseerunud rakud, mis vastutavad valguse tuvastamise ja selle muutumise neurokeemiliseks signaaliks, mida aju saab tõlgendada. Need rakud on kahe peamise tüüpi: kepikesed ja kolvikesed.

Kepikesi on umbes 120 miljonit silmas ja need on väga tundlikud valgusele, võimaldades nägemist hämaras või öösel. Nad ei suuda eristada värve, mistõttu näeme öösel must-valgena. Kepikesed sisaldavad pigmenti nimega rodopsiin.

Kolvikesi on umbes 6-7 miljonit silmas ja need vastutavad värvinägemise ja terava nägemise eest eredas valguses. On kolme tüüpi kolvikesi, millest igaüks on tundlik erineva lainepikkusega valguse suhtes: punasele, rohelisele ja sinisele. Kolvikeste pigmentideks on opsiinid.

Kui valgus tabab nägemisrakku, põhjustab see pigmendi struktuuris muutusi. See protsess käivitab signaalikaskaadi, mis lõpuks viib närviimpulsi loomiseni. Need impulsid saadetakse nägemisnärvi kaudu ajju, kus need töödeldakse kujutiseks.

Nägemisrakkude toimimine on nägemisprotsessi aluseks. Nende kahjustus või talitlushäired võivad põhjustada erinevaid nägemishäireid, sealhulgas pimedust, värvipimedust ja muid nägemisprobleeme.