fotoretseptorid

Fotoretseptorid on nägemisretina erutuvad rakud, mis koguvad valguse signaale ja muundavad need elektrilisteks signaalideks. Peamised tüübid on rodud ja koned. Rodud on väga tundlikud vähese valguse korral ja annavad peamiselt mustvalget nägemist; neid leidub retinas peamiselt perifeersetes piirkondades. Koned on vähem tundlikud valgusele, kuid pakuvad värviteadlikkust ja kõrgemat ruumilist lahutust; neid on kõige rohkem fovea keskosas ja makula piirkonnas.

Konedele on omistatud kolm pigmendi tüüpi: S-, M- ja L-fotopsiinid, mis reageerivad sinisele, rohelisele ja punasele valgusele. Rodudel on rhodopsiin, mis on väga valgustundlik. Fototransduktsioon sünnib valguse toimel: pigmendid isomeriseeruvad, aktiveerides G-proteini transduciini ja fosfodiesteraasi PDE6, mis langetab cGMP taset. Kanalite sulgumine põhjustab membraanipolariseerumise muutuse ja vähendab neurotransmitterite vabanemist, võimaldades valgussignaali edasist töötlemist nägemiskeskusesse.

Fotoretseptorid on ühendatud bipolaarrakkudega ning need omakorda ganglionrakkudega; ganglionrakkude aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis kannab signaale aju. Outer segmentide pidev uuenemine ja retinoidtsükli regeneratsioon RPE ning Müller gliaade vahel on oluline nägemise jätkamiseks. Terviklikkus on kriitiline: fotoretseptorite kahjustused võivad viia haigusteni, näiteks retinitis pigmentosa ja makulaarne degeneratsioon, mis mõjutavad öö- või keskvalgust nägemist.

---