nägemispuudulikkus

Nägemispuudulikkus, tuntud ka kui nägemiskahjustus või vaegnägelikkus, on seisund, kus silma võime normaalset funktsioneerimist on kahjustatud, mille tulemuseks on nägemise langus, mida ei saa täielikult korrigeerida prillide, kontaktläätsede või operatsiooniga. See mõjutab tavaliselt mõlemat silma ja võib varieeruda kergest kuni täieliku pimeduseni.

Põhjused nägemispuudulikkusele on mitmekesised. Need võivad hõlmata haigusi nagu glaukoom, katarakt, diabeetiline retinopaatia, makuladegeneratsioon ja silmahaigused, mis on tingitud sünnidefektidest või geneetilistest häiretest. Traume silmale või peaaju kahjustused, mis mõjutavad nägemisrada, võivad samuti põhjustada nägemispuudulikkust.

Nägemispuudulikkuse sümptomid sõltuvad põhjusest ja raskusastmest. Need võivad hõlmata hägusat või moonutatud nägemist, raskusi pimedas nägemisega, valguskartust, nägemisvälja piiranguid, värvinägemise häireid või täielikku nägemise kadu. Mõnel juhul võib esineda ka valu või ebamugavustunne silmades.

Diagnoos tehakse põhjaliku silmauuringu käigus, sealhulgas nägemisteravuse testimise, nägemisvälja hindamise ja silma struktuuride uurimisega. Ravi keskendub olemasoleva nägemise säilitamisele ja funktsionaalse võimekuse parandamisele abivahendite abil. Need võivad sisaldada suurendusklaase, spetsiaalseid arvutiprogramme, pimedatele mõeldud navigatsioonitehnoloogiaid ja juhendatud koeri. Rehabilitatsiooniprogrammid aitavad inimestel kohaneda nägemispuudulikkusega ja säilitada iseseisvust igapäevaelus.