nägemises

Nägemises on valguse tajumise ja kujutiste moodustamise protsess, mis ühendab silmade väikesed struktuurid ja aju. See võimaldab organismil eristada valguse intensiivsust, värvi ja kujundeid ning moodustada visuaalse pildi ümbritsevast maailmast.

Silma struktuurid ja nende rollid on järgmised: sarvkest juhib valguse sisse; iiris reguleerib pupilli kaudu valgusvoogu; läätse fokuseerib valguse võrkkestale. Võrkkest sisaldab fotoreseptoreid, vardasid ja koni. Vardad tagavad mustvalge tajumise ja töö efekti suurte valgusnõudmistega, konid aga võimaldavad värvi ja detailide nägemist.

Fotoneid tekivad fotoreseptorites elektrilised signaalid, mis liiguvad retinast nägemisnärvi kaudu ajju. Enamik signaale tõlgitakse oktsipitaalses ajukoores, kus kujutised tõlgendatakse ning tekivad teadlikud visuaalsed pilt ja tajud. Lisaks tegeleb teekonnaruteemaga ka silmade liikumise kontroll ning suunatud tähelepanu.

Nägemine areneb varases lapsepõlves; normaalne areng sõltub binokulaarse koostöö ja sügavuse tajumise kujunemisest. Nägemisteravust hinnatakse tavaliselt nägemiskatsetega, ning refraktiivsed vead (miopia, kaugnägelikkus ja astigmatism) on sageli korrigeeritavad prillide või kontaktläätsedega. Tõsised haigused hõlmavad katarakti, glaukoomu ja diabeetilist retinopaatiat; varajane avastamine parendab üldist visuaalset funktsiooni.

Silmade tervise säilitamiseks on oluline regulaarselt kontrollida nägemist, kaitsta silmi UV-sära eest ning järgida tervisliku eluviisi soovitusi.