naftatöötlusjaamades

Naftatöötlusjaamad, tuntud ka kui rafineerimistehased, on tööstuskompleksid, kus toornaftat töödeldakse mitmesugusteks kasulikeks naftaproduktideks. Need tooted hõlmavad bensiini, diislikütust, lennukikütust, mootoriõlisid, väävlit ja bituumenit, samuti paljusid teisi kemikaale, mis on olulised kaasaegse ühiskonna jaoks. Toornafta on keeruline segu süsivesinikest, mida kaevandatakse maa alt või merest, ning selle töötlemine on hädavajalik selle kasutatavuse suurendamiseks.

Protsess algab toornafta destilleerimisega. Kõrgel temperatuuril kuumutatud toornafta muutub auruks, mis tõuseb destilleerimiskolonnis. Kolonnis on erinevatel kõrgustel temperatuurid erinevad, mistõttu erineva keemistemperatuuriga süsivesinikud kondenseeruvad erinevatel tasanditel. Madalama keemistemperatuuriga fraktsioonid, nagu bensiin, kondenseeruvad kõrgemal, samas kui kõrgema keemistemperatuuriga fraktsioonid, nagu kütteõli ja bituumen, kondenseeruvad allpool.

Pärast esmast destilleerimist läbivad saadud fraktsioonid sageli täiendavaid töötlemisprotsesse, et suurendada kasulike toodete saagist või parandada nende kvaliteeti. Nende hulka kuuluvad katalüütiline krakkimine, kus suured süsivesinikumolekulid lagundatakse väiksemateks; hüdrocracking, mis kasutab vesinikku ja katalüsaatoreid; ja reforming, mis muundab madala oktaanarvuga süsivesinikud kõrge oktaanarvuga süsivesinikeks. Samuti toimub sageli puhastusprotsess, et eemaldada kahjulikud lisandid, nagu väävel. Naftatöötlusjaamad on keerukad rajatised, mis mängivad olulist rolli maailma energiavarustuses.