nägemishäired

Nägemishäired on laiaulatuslik mõiste, mis hõlmab kõiki seisundeid, mis mõjutavad nägemist. Need võivad olla ajutised või püsivad ning mõjutada ühte või mõlemat silma.

Tüübid hõlmavad refraktiivseid vigu (miopia ehk lühi-, kaugnägelikkus, astigmatism, presbüopia), katarakt (läätse hägusumine), glaukoom (vaatevälja kadu), vanusega seotud makulaardegeneratsiooni, diabeetilist retinopaatiat ja võrkkesta eraldumist. Lisaks võivad esineda silmahaigused, mis piiravad nägemist või tekitavad valu ning ebamugavust.

Sümptomid varieeruvad sõltuvalt haigusest, kuid üldiselt hõlmavad ähmast nägemist, topeltnägemist, halba kontrastsustaju, valgustundlikkust ning vajadusel nägemise järsku või püsivat kadu. Mõnel juhul võib esineda ka silmavalu või peapööritust.

Diagnoos põhineb põhjalikul silmaeksamil: hinnatakse nägemisteravust, refraktsiooni, silmasisest rõhku (tonomeetria), oftalmoskoopiat ning vajadusel kasutusele võetakse optiline koherentsed tomograafia (OCT) ja visuaalse välja testid.

Ravi sõltub haigusest: refraktiivsete vigade korrigeerimine prillide või kontaktläätsedega; katarakti kirurgiline eemaldamine; glaukoomi juhtimine tilgadena, laser- või kirurgiliste meetoditega; makula degeneratsiooni ja diabeetilise retinopaatia puhul kasutatakse sageli anti-VEGF-injektsioone või lasersed protseduurid. Üldine tervise juhtimine, sealhulgas diabeedi ja vererõhu kontroll, on samuti oluline.

Ennetus seisneb regulaarsetes nägemiskontrollides, silmade kaitses päikesevalguse eest, vigastuste vältimises ning tervislike eluviiside järgimises.