mõõtühikuks

Mõõtühikuks on suuruse mõõtmise üksus, millega mõõtmistulemusi väljendatakse ja millega võrreldakse teisi suurusi. Mõõtühikud kuuluvad mõõtmissüsteemi ning nende valik tagab mõõtmise võrreldavuse ja üheselt mõistetavuse. Kõige laialdasemalt kasutatav on rahvusvaheline ühikute süsteem SI.

SI baasühikud on meeter (m), kilogramm (kg), sekund (s), amper (A), kelvin (K), kandela (cd) ning mool (mol). Nende baasühikute ja SI prefikside abil moodustatakse derivaadühikud, näiteks newton (N), volt (V) ja watt (W). SI kasutab prefikseid suurte ja väikeste väärtuste väljendamiseks: kilo- (k), mega- (M), kilo- (k), milli- (m), mikro- (µ), nano- (n) jne; nt kilometre (km), milliliter (ml).

Mõõtühikute kasutus hõlmab teadus-, tehnika- ja igapäevaelu mõõtmisi. Tulemused märgitakse vastava sümboliga, näiteks 5 m, 12 kg, 3 s. Konverteerimine on tavaline: 1 km = 1000 m. Mõõtühikute definitsioone ja prefikseid haldavad rahvusvahelised standardorganisatsioonid, nagu CGPM ja BIPM, mis koordineerivad SI ulatuslikku rakendamist.

Sõna “mõõtühikuks” on translatiivne vorm ning viitab muutmisele või määramisele ühe kindla mõõtühiku alla. See vorm ilmneb eeskätt lausetes, kus väljendatakse ühtimise või teisendamise protsessi.

Näited: meeter (m), kilogramm (kg), sekund (s), amper (A), kelvin (K), kandela (cd), mool (mol).