mängusõltuvust

Mängusõltuvus, tuntud ka kui hasartmängusõltuvus või problemaatiline mängimine, on käitumishäire, mida iseloomustab pidev ja korduv hasartmängukäitumine, mis häirib isiku elu. See on krooniline ja progresseeruv haigus, mis sarnaneb teiste sõltuvustega, nagu narkomaania või alkoholism.

Isikud, kellel on mängusõltuvus, tunnevad tugevat tungi mängida hasartmänge, sageli vaatamata negatiivsetele tagajärgedele, nagu rahalised probleemid, töökaotus, suhteprobleemid ja terviseprobleemid. Nad võivad tunda ärevust või ärrituvust, kui nad ei saa mängida, ja mängimine võib muutuda nende elu keskseks tegevuseks. Sageli suurendavad nad aja jooksul panuseid või mängimise sagedust, et saavutada soovitud põnevust.

Mängusõltuvuse tekkepõhjused on keerulised ja hõlmavad sageli geneetilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid ja keskkondlikke tegureid. Teatud isiksuseomadused, nagu impulsiivsus ja riskialdis käitumine, võivad suurendada sõltuvuse riski. Samuti võivad mängusõltuvusele kaasa aidata teatud psüühilised häired, näiteks depressioon või ärevushäired.

Ravi on sageli vajalik ja võib hõlmata teraapiat, nagu kognitiiv-käitumuslik teraapia, rühmanõustamist ja mõnikord ka medikamentoosset ravi. Toetusgrupid, nagu Hasartmängusõltlaste Anonüümsed, pakuvad samuti olulist abi ja toetust. Mida varem abi otsida, seda suurem on tõenäosus edukaks taastumiseks.