mäluprobleemidena

Mäluprobleemid, tuntud ka kui mäluhäired, viitavad raskustele teabe salvestamisel, säilitamisel ja meenutamisel. Need probleemid võivad varieeruda kergetest unustamistest kuni tõsiste mälukaotuse vormideni, mis mõjutavad igapäevaseid tegevusi. Mäluprobleemide põhjused on mitmekesised ja võivad hõlmata vananemist, ajuvigastusi, teatud haigusi nagu Alzheimeri tõbi või depressioon, samuti teatud ravimite või ainete kasutamist.

Sümptomid võivad avalduda erineval kujul. Levinud on hiljutiste sündmuste unustamine, tuttavate nimede või kohtade meeldejätmise raskused, korduvate küsimuste esitamine ning raskused ülesannete täitmisel, mis nõuavad mitme sammu järgimist. Mõnedel inimestel võib esineda ka segadustunnet või suutmatus ajas ja kohas orienteeruda.

Mäluprobleemide diagnoosimiseks kasutavad arstid tavaliselt haigusloo uurimist, füüsilisi ja neuroloogilisi eksameid ning kognitiivseid teste. Vajadusel võib kasutada ka kujutistest tekkivaid uuringuid, nagu magnetresonantstomograafia (MRI) või kompuutertomograafia (CT), et hinnata aju seisundit. Ravi sõltub probleemi aluseks olevast põhjusest. Mõnedel juhtudel võib seisundit leevendada või selle progresseerumist aeglustada ravimite, elustiili muutuste või teraapiatega. Elustiili tegurid, nagu tervislik toitumine, regulaarne füüsiline koormus ja vaimne tegevus, võivad samuti aidata mälufunktsiooni säilitada või parandada.