mäluorganisatsiooni

Mäluorganisatsioon viitab viisile, kuidas inimeste mälus hoitakse ja töödeldakse informatsiooni. See ei ole üksainus struktuur, vaid pigem keerukas süsteem, mis hõlmab erinevaid mälutüüpe ja nende omavahelisi seoseid. Üldiselt jaotatakse mälu pikendus- ehk töömälu ja pikaajalise mälu vahel. Töömälu on ajutine hoiupaik informatsioonile, mida parasjagu kasutatakse või töödelda. Pikaajaline mälu aga salvestab informatsiooni pikemaks perioodiks, alates üksikutest faktidest kuni keerukate oskusteni.

Pikaajaline mälu jaguneb omakorda deklaratiivseks ehk eksplitsiitseks mäluks ja mitte-deklaratiivseks ehk implitsiitseks mäluks. Deklaratiivne mälu on teadlik informatsiooni meenutamine, mis hõlmab episoodilist mälu (isiklikud kogemused ja sündmused) ning semantilist mälu (üldteadmised ja faktid maailmast). Mitte-deklaratiivne mälu on informatsioon, mida saame kasutada teadlikult meenutamata, näiteks oskus ratast sõita või keelt rääkida.

Mäluorganisatsioon on dünaamiline protsess. Informatsioon ei salvestu passiivselt, vaid seda töödeldakse, organiseeritakse ja seostatakse olemasolevate teadmistega. See organiseerimine aitab informatsiooni paremini meelde jätta ja hiljem ka meenutada. Mälestuste loomist ja meenutamist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas tähelepanu, emotsioonid, motivatsioon ja eelnev kogemus. Mälestused ei ole täpsed koopiad minevikust, vaid neid võib aja jooksul muuta ja kohandada.