monotsüütidel

Monotsüüdid on üks inimese immuunsüsteemi põhitüüpi valgeid vereliblesid. Nad on suurimad omataolised ja neid toodetakse luuüdis. Monotsüütide peamine funktsioon on fagotsütoos, mis tähendab patogeenide, nagu bakterid ja viirused, ning surnud rakkude allaneelamist ja neutraliseerimist. Kui monotsüüt liigub vereringest koesse, muutub see makrofaagiks. Makrofaagidel on veelgi suurem fagotsütaarne võime ja nad mängivad olulist rolli põletikuliste protsesside reguleerimisel ning immuunvastuse käivitamisel. Lisaks fagotsütoosile on monotsüüdid ja makrofaagid ka antigeeni esitlevad rakud. Nad esitlevad osakesi patogeenidest teistele immuunrakkudele, aidates kaasa adaptiivse immuunsüsteemi aktiveerimisele. Monotsüütide arvu suurenemine veres võib viidata erinevatele seisunditele, sealhulgas infektsioonidele, põletikule või mõnedele vähivormidele. Vastupidi, monotsüütide vähesus võib olla seotud immuunpuudulikkuse või teatud ravimite toimega. Nende rakkude tasakaalu säilitamine on oluline üldise tervise ja haigustega võitlemise seisukohalt.