monitooringusüsteemid

Monitooringusüsteemid on tarkvara ja protsesside kogum, mis kogub, talletab ja analüüsib teavet IT-infrastruktuuri, rakenduste ja võrkude oleku ning jõudluse kohta. Eesmärk on varakult avastada probleeme, teavitada vastutajaid ning pakkuda ülevaateid, mis võimaldavad teenuste usaldusväärsust parandada, ressursse optimeerida ja tõrkeid kiiremini lahendada. Need süsteemid vastavad küsimustele, kui kättesaadav on teenus, kui sujuv on jõudlus ja kus on ressursi piirangud.

Peamised komponendid on andmekogujad (agendid või API-d), andmevaru ja analüüsitööriistad, esitusliides (dashboard) ning märguandemehhanismid. Lisaks on tavaliselt konfigureeritav reeglakogu, integratsioonid teiste süsteemidega ning automatiseeritud reageeringud või runbookid.

Monitooring hõlmab erinevat tüüpi andmeid: mõõdikud (jõudlus, laad ja kasutus), logid, jäljed ja sündmused. Andmed kogutakse nii push- kui pull-viisidel, kasutades protokolle nagu SNMP, WMI, REST või SSH ning API-de integreerimisvõimalusi. Aegreaandmete jaoks kasutatakse spetsiaalseid andmebaase ja tööriistu, näiteks Prometheus või InfluxDB.

Arhitektuur on tavaliselt kolmekihiline: andmekogumine, töötlemine ja salvestus ning visuaalne esitus ja märguandlus. Olulised teemad on skaleerimine, katkestuskindlus, andmete säilitamine ja turvalisus. Monitooringud toimetatakse nii on-premises kui ka pilvepõhistes lahendustes ning sageli hõlmavad teenuste jälgimist kogu tarnevoogu.

Tüübid ja kasutusvaldkonnad hõlmavad infrastruktuuri- ja serverimonitoringut, võrgamonitoringut, rakenduste jõudluse jälgimist (APM), pilvmonitooringut ning turva- ja logimonitooringut. Lahendused on olulised IT-opside, DevOps'i ja SRE-meetodite raamistikus.

Levinud tööriistad hõlmavad Nagios, Zabbix, PRTG, Prometheus, Grafana, Splunk, Dynatrace ja New Relic. Valik sõltub nõudmistest, skaleerimisest ja kuludest.