molekulvalemid

Molekulvalemid tähistavad molekuli tegelikku koostist: iga elemendi aatomite arv molekulis. Nad näitavad, kui palju ja milliseid atome on konkreetses molekulis, kuid ei kirjelda molekuli ruumilist struktuuri ega sidemete paigutust. Seetõttu eristatakse molekulvalemeid empirilistest valemitest, mis kajastavad ainult kõige lihtsamat täisarvude suhet komponentide vahel.

Molekulvalemid kirjutatakse elementide sümbolitega ja alamindeksidena näidatakse iga elemendi aatomite arv (kui alamindeksit ei ole, loetakse arvuks 1). Näited: H2O, CO2, C6H12O6, O3. Mõnel juhul kattuvad molekulvalem ja empiriline valem (nt CO2 või H2), teistel juhtudel aga mitte: glükoosi molekulvalem on C6H12O6, empiriline valem CH2O.

Iooniliste ühendite puhul ei moodustu tavaliselt molekule kindlates aatomikomponentides, vaid neil esindab koostist sageli empiriline vorm või formuleid üksuste kaupa; seetõttu kasutatakse molekulvalemit mõnikord vähem, kui keemiliste ühendite korral, mis on kovalentsed.

Kasutus: molekulvalemid on olulised keemiliste ühendite kirjeldamisel, reageerimiste võrrandite koostamisel ning molekulaarses massis ja ainevahetuslike suhete arvutamisel. Kuidas leida molekulvalem: 1) määrata empiriline valem (algsest proportsioonist või massi osakaaludest); 2) arvutada empirilise valemi mass; 3) leida koefitsent, millega empiriline valem peab korrutatakse, et saada teadaolev molaarne mass; 4) korrutada iga alamindeks vastava koefitsiendiga, et saada molekulvalem.