modulatsioonisüsteeme

Modulatsioonisüsteeme kasutatakse teabe edastamiseks raadio- ja telekommunikatsioonis. Modulatsioon on protsess, mille käigus info-signaali omadusi muudetakse kandja-signaali omaduste abil. Tavaliselt on info-signaal madalsageduslik ja kandja-signaal kõrgsageduslik. See võimaldab info-signaali tõhusamat edastamist pikkade vahemaade taha ja erinevate keskkondade kaudu.

Peamised modulatsioonisüsteemid jagunevad kaheks: amplituudmodulatsioon (AM) ja sagedusmodulatsioon (FM). Amplituudmodulatsioonis muudetakse kandja-signaali amplituudi vastavalt info-signaalile. See on lihtsam teostada, kuid on tundlikum häiretele. Raadiojaamade AM-ringhääling kasutab seda tehnoloogiat.

Sagedusmodulatsioonis muudetakse kandja-signaali sagedust vastavalt info-signaalile. FM on vastupidavam häiretele ja pakub paremat helikvaliteeti, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt FM-raadios ja televisiooni helisignaali edastamisel. Fasimodulatsioon (PM) on sarnane FM-iga, kusjuures muudetakse kandja-signaali faasi. Seda kasutatakse mõnes digitaalse side süsteemis.

Digitaalses maailmas kasutatakse lisaks analoog modulatsioonimeetoditele ka digitaalseid modulatsioonitehnikaid, nagu näiteks digitaalsete andmete edastamiseks kasutatav kahetooniline modulatsioon (FSK), kvadratuuramplituudmodulatsioon (QAM) ja faasinihkemodulatsioon (PSK). Need meetodid võimaldavad tõhusamalt ja usaldusväärsemalt edastada suuri andmemahtusid ning on aluseks tänapäevastele mobiilsidevõrkudele ja internetile.