mittekasumlikkus

Mittekasumlikkus on majandusteaduslik mõiste, mis kirjeldab olukorda, kus projekti või investeeringu rahaline tasuvus ei kata kõiki kulusid ega too oodatud tulu. Sellisel juhul ei realiseeru kasumlikkus ning projekti väärtus võib olla null või negatiivne.

Mittekasumlikkuse astet hinnatakse peamiselt finantsanalüüsis. Kui diskonteeritud rahavoolude põhjal arvutatud netoväärtus ehk NPV on negatiivne või sisemine tootlus ehk IRR on madalam nõutavast tasemest, loetakse projekt mittekasumlikuks. Samuti võidakse vaadelda katvuspunkti või eelarves ettenähtud ajaperioodi: kui tasuvuspunkt ei saavutata, viitab see mittekasumlikkusele.

Põhjused hõlmavad sageli kõrgeid püsikulusid, nõudluse puudust, tugevat hinnasobivust või konkurentsi, lisakulutusi regulatsioonide tõttu ning ebaefektiivset tootmis- või müügiprotsessi. Majanduskeskkonna muutused, finantseerimise kõrge hind ja mittetäpne hinnastamine võivad samuti põhjustada mittekasumlikkust.

Tagajärjed ja juhtimise reaktsioonid sõltuvad kontekstist: ajutine mittekasumlikkus võib tuleneda tsüklitest või suurtest investeeringutest ning lõppeda, kui tulu kasvab; püsiv mittekasumlikkus võib nõuda strateegilist läbivaatust, projekti ümberplaneerimist, vähendusi või lõpetamist ning vajaduse järgi rahastuse muutmist.

Seotud mõisted hõlmavad kasumlikkuse, kahjumi, tasuvuse ja katvuspunkti analüüsi ning investeeringute hindamist (nt NPV ja IRR). Mittekasumlikkus on oluline märguandja, mis kutsub esile otsused projekti jätkamisest või lõpetamisest.