mitteheuristilised

Mitteheuristilised ismeetermid viitavad meetoditele, lähenemistele või lahendustele, mis ei tugine heuristikale. Eesti akadeemilises ja tehnilises kirjanduses on mõiste kasutusel, et eristada tehnikaid, mis püüdlevad optimaalsuse või täpsuse garanteerimise poole, ilmselgelt mitteheuristilistest, mis pakuvad kiireid, sageli ligikaudseid lahendusi. Sõna vorm on koostatud sõnadest mitte (not) ja heuristilised (heuristic).

Iseloomulik on, et mitteheuristilised meetodid tuginevad formaalidele mudelitele, matemaatilistele tõestustele ja täielikule või deterministlikule otsingule. Need hõlmavad näiteks linear programmingu, integer programmingu, dynamic programmingut, branch-and-boundi ja muud täpsed optimeerimisalgoritmid ning otsingupõhiseid lähenemisi nagu täielik backtracking või ulatuslik läbikäik. Mitteheuristilised lahendused on sageli lõpliku tõestuse või optimaalse tulemuse garantii jaoks asjakohased.

Kasutusvaldkondadeks on operatsioonide teadus, kombinatooriline optimeerimine, ajastamine, transpordi- ja marsruutimisprobleemid, ressursimõõtmised ja muud otsustusprobleemid, kus täpsus ja garanteeritud optimaalne lahendus on prioriteedid. Võrreldes heuristiliste meetoditega, mille eesmärk on kiire vastus ja praktiline ligikaudsus, pakuvad mitteheuristilised meetodid tihti peavaluks olevat ressursimõõdu ja arvutusaja piiranguteni loodud lõplikke lahendusi, neil aga võib olla probleemide suurteks korraldusteks ja skaleerimiseks piiratud praktilisus.

Mitteheuristilised ja heuristilised meetodid võivad üksteist täiendavalt täita; mõnel juhul kasutatakse kombinatsioone, kus esmalt piiratakse probleemi ruumi või antakse täpsed alatrükkid ning seejärel rakendatakse heuristikat kiiruse parandamiseks.