mikrovaskulaarse

Mikrovaskulaarne viitab veresoontesse, mis on makrovasculatuurist väiksema skaalaga ja mille eesmärk on kudedesse gaasivahetuse, toitainete transportimise ja jääkainete eemaldamise tagamine. Mikrovaskulaarset süsteemi kuuluvad arteriolid, kapillaarid ja venulid, samuti endoteel ja peritsüüdid, mis moodustavad koos seinad ning reguleerivad verevoolu ja kapillaaridele filtreerimist.

Kapillaarid liigitatakse tavaliselt kolme tüüpi: pidevad (continuous), fenestreeritud (fenestrated) ja discontinuous (sinusoidsed) kapillaarid; nende läbikumavus ja läbilaskvus varieerub organi ja kudede lõikes. Endoteeli rakud kontrollivad läbilaskvust, verehüüvete ja immuunvastuse protsesse, kui peritsüüdid osalevad veresoonte toonuse ja kapillaaride stabiliseerimise regulatsioonis.

Funktsioonide hulka kuuluvad gaasivahetus (hapnik ja süsini dioksiid), ainevahetus ja vedelike tasakaal ning leukotsüütide transiit kudedesse. Mikrotsirkulatsiooni reguleerib veresoonte toon ning kohaliku metaboliidi tase, mida juhivad endoteeli vahendatavad signaalid.

Mikrovaskulaarne düsfunktsioon on paljude haiguste varane ja keskne omadus. Diabeedi korral arenevad mikrovaskulaarsed tüsistused nagu retinopaatia ja nefropaatia; hüpertensioon, sepsis ja isheemia–reperfusioon võivad samuti kahjustada mikrovaskulaarset funktsiooni.

Uurimisel kasutatakse meetodeid nagu kapillaroskopia (sh sublingual capillaroscopy) ja perfusiooni hindamine ning kontrastiga ultraheli või teisi pildistamismeetodeid, et hinnata kapillaaride tihedust, perfusiooni ja verevoolu kvaliteeti.