mikrolaineahju

Mikrolaineahi on elektriline köögiseade, mis kasutab mikrolaineid toidu kiireks soojendamiseks ning mõnel mudelil ka kerget küpsetamist. Mikrolainete sagedus on umbes 2,45 GHz, mis tekitab soojuse peamiselt toidus olevate dipoolsete molekulide liikumise tõttu. Seadme toimimine põhineb mikrolainete interaktsioonil toiduga, mis tekitab soojuse. Magnetron tekitab mikrolained ning need juhatatakse köögikambri kaudu; ukse taga on metallvõrk ja turvasüsteemid, mis piiravad kiirgust.

Tavalisel mikrolaineahjul on pöörlev taldrik, mis aitab toitu ühtlasemalt soojendada; mõnel mudelil on lisafunktsioonid nagu grill või konvektsioon.

Kasutus: mikrolaineahju kasutatakse peamiselt toidu kiireks soojendamiseks ja sulatamiseks; suurema küpsetamise korral võivad olla kasulikud kombineeritud režiimid. Toit tuleb asetada mikrolaineohutusse anumasse; metallist nõusid, fooliumi või teravaid metallpindu ei tohi kasutada.

Ajalugu: idee ja varaseimad tööstuslikud prototüübid pärinevad 1940-ndatest; Percy Spencer avastas juhuslikult mikrolainete mõju toidule 1945. aastal; esimene kommertseade „Radarange” jõudis turule 1947. aastal; kodumajapidamisesse levis see laialdaselt 1970.–1980-ndatel.

Ohutus: järgige tootja juhiseid; kahjustatud uks või lekke korral ei tohi seadet kasutada; lastele kasutamine peaks toimuma täiskasvanu järelevalve all; kuumutatud toit tuleb enne sööki kontrollida.

Energiatõhusus: mikrolaineahjud on üldiselt energiasäästlikumad kui traditsioonilised ahjud toidu soojendamisel, kuid neid ei pruugi kasutada suurte või mahukamate küpsetuste jaoks.