metonüümide

Metonüümia on retooriline võte, kus ühe sõna või väljendi asemel kasutatakse teist, mis on sellega tihedalt seotud. See seos võib põhineda mitmesugustel suhetel, nagu osa terviku asemel, põhjus tagajärje asemel, sisaldaja selle asemel, mida sisaldab, või omadus selle asemel, millele see omadus kuulub.

Näiteks, kui öeldakse "Ma lugesin täna Tšehhovit", siis Tšehhov ei tähenda iseennast, vaid tema teoseid. Siin on tegemist looja nime kasutamisega tema loomingut tähistama. Teine levinud näide on "Kogu linn tuli välja", kus linn ei tähenda hoonete kogumit, vaid selle elanikke. See on näide ruumilise suhte kasutamisest, kus koht tähistab seal elavaid inimesi.

Metonüümiat kasutatakse keele rikastamiseks, väljendusrikkuse suurendamiseks ja ettekujutuse elavdamiseks. See aitab vältida kordusi ja muudab kõne või kirjutamise huvitavamaks. Erinevalt metafoorist, kus üks asi sarnaneb teisega, põhineb metonüümia otsesel, ajalooliselt või loogiliselt tekkinud seosel kahe mõiste vahel. See on tavaline ilukirjanduses, ajakirjanduses ja igapäevases kõnes.