metüülelavhõbedaga

Metüülelavhõbe, tuntud ka kui metüülkvikshõbe (CH3Hg+), on kõige mürgisem orgaaniline elavhõbeda ühend. See on neurotoksiin, mis võib põhjustada tõsiseid kahjustusi kesknärvisüsteemile, eriti arenevatele looteajudele. Metüülelavhõbe tekib peamiselt mikroorganismide poolt veekeskkondades, kus see bioakkumuleerub ja biomagnifitseerub toiduahelas, jõudes kõige kõrgematele tasemetele suurtes, pikaealiselt elavates kalades nagu tuunikala, mõõkkala ja hai.

Inimestele pääseb metüülelavhõbe organismi peamiselt saastunud kala tarbimise kaudu. Sellel on pikk poolestusaeg inimkehas, mis tähendab, et see võib koguneda ja püsida pikka aega, suurendades toksilisuse riski. Sümptomid võivad hõlmata käte värisemist, koordinatsioonihäireid, nägemise ja kuulmise probleeme ning kognitiivsete võimete langust. Rasedatel naistel on eriti suur risk, kuna metüülelavhõbe võib platsenta läbida ja loote arengut kahjustada, põhjustades sünnidefekte ja arengupeetust.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja teised tervishoiuorganisatsioonid on seadnud piirnormid kala elavhõbedasisaldusele ja soovitatakse tarbimise osas ettevaatlik olla, eriti rasedatel, imetavatel emadel ja väikelastel. Keskkonnas levivat elavhõbedat, mis võib lõpuks metüülelavhõbedaks muutuda, põhjustavad peamiselt inimtegevused nagu söe põletamine, tööstuslikud heitmed ja kaevandamine.