meridiaanid

Meridiaanid on geograafilised jooned, mis ühendavad Põhja- ja Lõunapoolust ning näitavad geograafilist pikkust. Iga meridiaan tähistab kindla nurga suurust Greenwichi 0° meridiaani suhtes ja selle väärtus jääb vahemikku 0°–180° ida (E) või lääne (W). Meridiaanid on osa globaalsest koordinaatsüsteemist ning neid kasutatakse punktide asukoha määramiseks lõuna—ja lääne suundade kaupa.

Geomeetriliselt on meridiaanid pool suure ringi joonest; iga meridiaan läbib mõlemad poolused ning kõik meridiaanid lõikuvad Põhja- ja Lõunapooluse kohal. Seetõttu konvergeeruvad meridiaanid pooluste lähedal. Nad on abstraktsed jooned, mida kuvatakse kaartidel ja mis ei ole füüsilised piirdejooned.

0° meridiaan, Greenwichi meridiaan, on rahvusvahelise koordineerimise standard. Pärast 0° jagunevad ide- ja lääne pikkused 0°–180°. Ühise seosega meridiaanide abil määratakse maailma ajavööndid ning kujundatakse ajaline ja ruumiline koordineerimine. 180° lähedus moodustab rahvusvahelise kuupäeva joone.

Kasutus: meridiaanide mõistmine on oluline navigatsioonis, kaardistamisel ja geograafilises koordinaatsüsteemis. Need määravad, kui kaugel punkt asub idas või läänes, ning on aluseks GIS-, GPS- ja kaartide tööriistadele.

Ajalugu: Greenwichi 0° meridiaani valik tehti 1884 rahvusvahelisel meridiaani konverentsil ning see sai maailma peamiseks meridiaani standardiks. Tänapäeval kasutatakse meridiaane osana geodeetiliste koordinaatsüsteemide määratlemisel, näiteks WGS84.