mehhaniseerimisega

Mehhaniseerimisega viitab protsess, mille käigus käsitsi tehtud töö asendatakse masinatega ja energiaga varustatud seadmetega. See on oluline areng tööstuse ja maaelu moderniseerimisel ning toodangu ja teeninduse valdkondade arendamisel. Mehhaniseerimine hõlmab erinevaid tasandeid: põllumajanduses suurendab see saaki ja vähendab tööjõu vajadust traktorite, kombainide ja muu masinapõhise vara abil; tööstuses kiirendab konveierite ja masstootmise kaudu tootmistsüklid; ehitus- ning transpordisektoris suurendab see tõstevõimet ja töömahtu.

Ajalooliselt on mehhaniseerimine alguse saanud käsitsi töö ja loomade kasutamise vähendamisest, seejärel lisandusid vesivõllid, aurumasinad ning 20. sajandil elektri- ja digitaalse juhtimisega seadmed. Mehhaniseerimise mõju majandusele hõlmab tootlikkuse kasvu, tööjõukulude ümberjaotust ning kapitali suunamist masinatesse ja hooldusesse. Sotsiaalselt võib mehhaniseerimine suurendada elatustaset, kuid kaasneb töökohtade ümberjaotamine või kaotused ning nõuab uute oskuste omandamist.

Kaasaegsetes majandustes eristatakse mehhaniseerimise jätkumist automatiseerimise ja robotiseerimisega: masinad teevad suure osa rutiinsest ja potentsiaalselt ohtlikust tööst, samal ajal kui inimesed tegelevad hoolduse, arenduste ja otsuste tegemisega. Väljakutsed hõlmavad kapitali kulu, energiavarustust, ohutust ning keskkonnamõjusid ning töötajate koolitust.