megakaryotsüütidest

Megakaryotsüütidest rääkides peame silmas suuri luuüdis paiknevaid rakke, mis on vastutavad trombotsüütide ehk vereliistakute tootmise eest. Need on mitmetuumalised rakud, mis erinevad teistest luuüdi rakkudest oma märkimisväärse suuruse ja keeruka tsütoplasmaatilise struktuuri poolest. Megakaryotsüütide areng algab hematopoeetilistest tüvirakkudest, mis läbivad mitmeid diferentseerumisastmeid enne lõplikuks megakaryotsüüdiks saamist. Selle protsessi käigus suureneb raku suurus mitmekordistajalt ja selle tuum jaguneb korduvalt, kuid tsütoplasma ei jagune, mis viib polüploidse seisundi tekkimiseni.

Megakaryotsüütide peamine funktsioon on trombotsüütide fragmentatsiooni teel tootmine. Nende tsütoplasmast eralduvad väikesed, membraaniga ümbritsetud fragmendid, mida nimetatakse proplateletiteks, mis lõpuks lagunevad arvukateks trombotsüütideks. Trombotsüüdid on kriitilise tähtsusega vere hüübimisprotsessis, aidates peatada verejooksu haavade korral ja osaledes haavade paranemisel. Megakaryotsüütide arvu ja funktsiooni regulatsioon on tihedalt seotud erinevate kasvufaktorite, eelkõige trombopoetiiniga, mille süntees toimub peamiselt maksas ja neerudes. Huvitav on, et megakaryotsüüdid elavad vaid mõne päeva jooksul pärast nende küpsemist.