meeldejätmine

Meeldejätmine on kognitionaalne protsess, mille käigus teave kodeeritakse, talletatakse ajus ja hiljem meenutatakse. See hõlmab nii lühiajalist töömälu kui ka pikaajalist mälu, ning selle efektiivsus sõltub tähelepanust, tähenduslikkusest, kordamise ajastusest ning unest.

Meeldejätmine hõlmab erinevaid mälusüsteeme ja ajalisust. Lühiajaline töömälu hoiab teavet mõne sekundi–minuti jooksul, pikaajaline mälu võimaldab meenutada teavet pikemalt. Teabe säilitamiseks on oluline, kui hästi see on seotud eelneva teadmisega ning kui tihti seda kordatakse ja vahendatakse erinevates kontekstides. Üldine meelede jätmise efektiivsus sõltub ka tähelepanu kvaliteedist, emotsionaalsest relevantsusest ja unest.

Efektiivsed meetodid meeldejätmise parandamiseks hõlmavad erinevaid strateegiaid. Aktiivne meenutamine (tagasikutsumine) ja jaotatud kordamine (spaced repetition) suurendavad säilitust püsivamas mälus. Mnemoonikad (akronüümid, visuaalsed kujutlused) aitavad seoseid loomulikult tugevdada. Info grupeerimine ehk chunking ja elaboratsioon ehk teabe seostamine omavaheline ning seostamine varasema teadmisega suurendavad kodeerimise kvaliteeti. Ühtse lähenemise asemel on soovitatav kombineerida mitmesuguseid meetodeid.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad peamiselt õppimist ja akadeemilist tööd, kuid meeldejätmine on oluline ka keeleõpes, kutsealases praktikás ja igapäevases elus, kus tuleb kiiresti ja täpselt suurtes kogustes teavet säilitada ning meenutada. Piirangud hõlmavad individuaalseid erinevusi, vananemist ja kontekstist sõltuvat efektiivsust; meeldejätmine ei võta kohta mõistmise või kriitilise mõtlemise arendamisel.