massiivsus

Massiivsus on liigsuse või mahulikkuse omadus, mis kirjeldab objekti sisaldatava mateeria hulka. Kui öeldakse, et midagi on massiivne, viitab see tavaliselt selle suurusele ning sellele, kui raske või võimas objekte on käsitleda. Üldiselt mõistetakse massiivsust kui olemust, mis sõltub objekti massist ning sellest, kui tihedalt materjal on pakendatud.

Füüsikas eristatakse massi, ruumala ja tihedust. Mass on kogus, mis näitab, kui palju ainet esemes sisaldab, ja seda mõõdetakse kilogrammides. Mass on muutumatu asukohast sõltumata; kaal, mis on raskusjõu mõju massile, sõltub geograafilisest asukohast. Ruumala on see, kui palju ruumi ese võtab, ning tihedus on massi ja ruumala suhe (mass jaotus ruumalas). Kaks eset võivad omada sama ruumala, kuid erinevat massi, kui nende tihedus erineb, mis muudab nende massiivsust erinevaks.

Masseerivus mõjutab nii igapäevast kogemust kui ka tehnilist rakendust. Suuremassilised esemed kogevad suuremat inertsiooni ja gravitatsioonilist tõmmet ning võivad olla stabiilsemad või raskemini liigutatavad. Arhitektuuris ja inseneriteaduses arvestatakse massiivsust esemete ja konstruktsioonide stabiilsuse, jäiga koormuse ja dünaamilise reageerimise hindamisel. Astroloogias ja geofüüsikas mõjutab suurem massiivsus taevakeha või maakoormuse käitumist ja gravitatsiooni.

Etymoloogiliselt tuleneb massiivsus ladina keelsest sõnast massa; mõiste on tihedalt seotud massi, ruumala ja tiheduse mõistetega. Massiivsust kasutatakse sageli ka laiemas tähenduses, et kirjeldada midagi suurejoonelist või muljet avaldavat.

See on mass, ruumala ja tiheduse mõtteviisidesse paigutuv kontinuaal, mida kasutatakse nii teaduslikes kui igapäevastes kirjeldustes. See on täpsemalt määratletud kui objekti kogu sueloõnne ja mateeria kogum ning selle mõju kehastatavale koormusele ja vastupanuvõimele.