manustamisviiside

Manustamisviisid ehk ravimite manustamise teed kirjeldavad, kuidas ravim antakse patsiendile ja kuidas see jõuab organismi ning milline on selle toime. Õige manustamisviis suurendab ravi efektiivsust ja ohutust ning vähendab tarbetuid kõrvaltoimeid. Valikut mõjutuvad ravimomadused (lahustuvus, stabiilsus, lagunemisprotsess) ning haiguse iseloom ja patsiendi seisund (neelamisvõime, kaasuvad haigused, vanus).

Peamised manustamisviisid on suu kaudu (oraalne) manustamine; sublingvaalne ja buccaalne; rektaalne; intravenoosne; intramuskulaarne; subkutaanne; intradermaalne; transdermaalne (plaastrid) ja paikne nahale manustamine; inhalatsioon; intranasaalne; oftalmiline ja otikum. Lisaks on olemas kohaliku toimega vormid, mis manustatakse näiteks nahale, silmadele või kõrvadesse (kreemid, geelid, salvid, tilgad). Ravimvormide näideteks on tabletid ja kapslid, lahused ja suspensioonid, tilgad, kreemid, geelid, salvid, plaastrid ning inhalatsioonitooted.

Bioloogiline kättesaadavus sõltub teest: intravenoosne manustamine annab sageli 100% biosaadavuse, suu kaudu manustamine läbib esmas läbimise maksa ning seetõttu on biosaadavus sageli madalam; teised teed võivad pakkuda erinevat biosaadavust. Seetõttu valitakse manustamisviis patsiendi ja ravimi omaduste alusel.