malakiitti

Malakiit on vask-karbonaat-hüdroksiidi mineraal, keemilise valemiga Cu2CO3(OH)2. See esineb rohelise värviga ja moodustab botroidseid või massiivseid koguseid, millel on sageli ribilised või mosaiigid mustrid. Kõvadus Mohs skaala järgi on umbes 3,5–4; läige on glasjas kuni poolläikiv.

Malakiit tekib vaskide oksüdatsioonitsoonides ja kujuneb peamiselt vees lahustunud süsinikdioksiidi ja karbonaatide sadestumisel. See on levinud suurtes vaskivarudes ning esineb mitmes maailmapiirkonnas. Olulisimad esinemiskohad on Katanga piirkonnas, Venemaa Uuralites, Ameerika läänerannikul ning Peruu ja Austraalias.

Kasutus ja väärtus on ajaloos olnud peamiselt kaksikkontaktis. Malakiiti kasutatakse kujutiste ja ehetes: lõigatakse cabochonideks, puurorkeks ja helmideks. Ta on ka ajaloolise roheline pigmenti allikas, mida on kasutatud maalikunstis malakiitpulbrina.

Töötlus ja hooldus: malakiit on suhteliselt pehme ja tihti töödeldakse vaha või resiniga, et parandada vastupidavust ja värvi stabiilsust. Puhastamisel tuleks kasutada ettevaatlikku seebiveed ning vältida happelisi lahuseid ja tugevat hõõrumist; ultraheli puhastamine ei ole soovitatav.

Nimi malakiit pärineb inglise keelest malachite, mis omakorda on seotud kreeka sõnaga malakos, mis tähendab pehmet.