maksustatavust

Maksustatavust ehk maksustatavuse mõistet kirjeldatakse kui omadust või olukorda, mille tõttu objekti, isiku või tehingu puhul kehtivad maksustamise alused. Maksustatavus näitab, kas ja mil määral antud sisu kuulub maksustamisele ning millised maksud võivad rakenduda. See on määratletud riigi õigusaktidega ja võib olenevalt õigussüsteemist varieeruda.

Maksustatavus tuleneb seadustest: need sätestavad, millised isikud (füüsilised või juriidilised) ja millised tehingud või varad on maksustatavad ning millised on maksuvabastused ja erandid. Seadused määravad maksustatava aluse suuruse, maksumäärad ja vastutava isiku. Maksustatavus võib olla ajaliselt või ruumiliselt piiratud ning sõltuda näiteks elukohast, ettevõtluse registrist või muust õiguslikust staatusest.

Praktikas on maksustatavus oluline mõiste nii maksuhaldurile kui ka maksukohustuslastele: see määrab, millised tulud ja tehingud tuleb deklareerida ning millised maksud tuleb maksta. Erinevad maksuliigid nagu tulumaks, käibemaks või kinnisvaramaks rakenduvad vaid nendele tehingutele või tuludele, mis vastavad maksustatava aluse kriteeriumidele ning mille jaoks kehtestatud on erandid või erisused.

Kokkuvõttes on maksustatavus keskne mõiste riigi maksusüsteemis, mis võimaldab hinnata, millised sissetulekud, tehingud või varad kuuluvad maksustamisele ning kuidas makse koguda ja kinnipidamist korraldada.