maksahaigustest

Maksahaigused on laiaulatuslik termin, mis hõlmab mitmesuguseid seisundeid, mis mõjutavad maksa funktsiooni. Maks on inimkeha üks suurimaid ja olulisemaid organeid, vastutades mitmete elutähtsate funktsioonide eest, sealhulgas detoksifitseerimine, valkude tootmine, seedimise abistamine ja energiavarude salvestamine.

Ühed levinumad maksahaigused on viiruslikud hepatiidid, eriti hepatiit A, B ja C. Need on nakkushaigused, mis võivad põhjustada maksa põletikku ja kahjustusi. Alkohol on samuti oluline maksahaiguste põhjustaja, viies alkohoolse maksahaiguseni, mis võib progresseeruda rasvmaksast, alkoholilisest hepatiidist kuni maksatsirroosini. Mittealkohoolne rasvmaksahaigus (NAFLD) on samuti levinud, eriti ülekaalulistel ja diabeediga inimestel.

Muud maksahaigused hõlmavad autoimmuunhaigusi, kus immuunsüsteem ründab maksa rakke, pärilikke haigusi, nagu Wilsoni tõbi ja hemokromatoos, samuti sapiteede haigusi, mis võivad blokeerida või kahjustada sapiteid. Ravimid ja toksiinid võivad samuti maksa kahjustada.

Maksahaiguste sümptomid varieeruvad sõltuvalt haiguse tüübist ja raskusastmest. Levinud sümptomid võivad hõlmata väsimust, naha ja silmavalgete kollasust (ikterus), kõhuvalu ja turset, iiveldust ja oksendamist. Paljudel juhtudel võivad maksahaigused olla algstaadiumis asümptomaatilised. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt vereanalüüse maksaensüümide ja funktsiooni hindamiseks, pildiuuringuid nagu ultraheli või MRI ning vajadusel maksa biopsiat. Ravi sõltub konkreetse haiguse põhjusest ja raskusastmest ning võib hõlmata elustiilimuutusi, ravimeid või tõsistel juhtudel maksa siirdamist.