makroprudentsiaalsed

Makroprudentsiaalsed viitab poliitikale ja meetmetele, mille eesmärk on tagada finantssüsteemi stabiilsus tervikuna, mitte üksikute finantsinstitutsioonide või turgude tasandil. Selle peamine eesmärk on ennetada süsteemseid riske, mis võivad tekkida kogu finantssüsteemi koostoimimisel ja üksteist võimendada. Makroprudentiaalne poliitika keskendub finantssüsteemi tervise ja vastupidavuse suurendamisele, et see suudaks paremini vastu pidada ootamatutele šokkidele ja vältida finantskriise.

Makroprudentiaalse poliitika instrumendid hõlmavad mitmesuguseid meetmeid, mis võivad mõjutada krediidi andmist, vara hindu ja finantsinstitutsioonide riskivõtmist. Näiteks võivad keskpangad või finantsjärelevalveasutused kehtestada kapitalinõudeid, mis nõuavad pankadelt suurema kapitalipuhvri hoidmist, et katta võimalikke kahjumeid. Samuti võivad olla kasutusel meetmed, mis piiravad laenuandmist teatud sektoritele või tüüpidele, näiteks laenude ja vara väärtuse suhte (loan-to-value ratio) piiramine. Muud instrumendid võivad hõlmata vastutsüklilisi kapitalipuhvreid, mis suurenevad majanduse heaolu ajal ja vähenevad raskematel aegadel, või likviidsusnõudeid, mis tagavad finantsinstitutsioonide võimekuse täita oma lühiajalisi kohustusi.

Makroprudentiaalne poliitika erineb mikroprudentiaalsest poliitikast, mis keskendub üksikute finantsinstitutsioonide ohutusele ja usaldusväärsusele. Kuigi mõlemad on olulised finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks, läheneb makroprudentiaalne poliitika sellele süsteemse riski vaatenurgast. Selle eesmärk on vältida olukordi, kus üksikute institutsioonide probleemid kanduvad üle kogu süsteemi, põhjustades laialdast finantskriisi.