majandusvõrgustiku

Majandusvõrgustik on süsteem, kus majanduslikud osalised – ettevõtted, asutused, kodumajapidamised ja avalikud institutsioonid – on omavahel seotud kaupade, teenuste, raha ja informatsiooni voogude kaudu. Võrgustiku struktuur võib olla piirkondlik, riiklik või rahvusvaheline ning hõlmata nii tootmist, tarneahelaid kui teadmiste ja innovatsiooni vahetust.

Võrgustikku iseloomustavad sõlmpunktid ehk osalejad ja nendevahelised sidemed ehk lingid. Olulised näitajad on ühenduvus (kui tihti osalejad on omavahel ühendatud), keskpositsioon (mõjuvõime võrgustikus), ning klasterdus ja modulaarsus (võrgu alagruppide olemasolu). Võrgustikud võivad olla dünaamilised ja dünaamilised ning nende toimimist mõjutavad ettevõtluskultuur, standardid ja reguleerivad raamistikud.

Võrgustikke eristatakse mitmel viisil: tarneahela ja väärtusahela võrgustikud, koostöövõrgustikud (nt tarnijad, kliendid, teadus- ja arendusasutused), regionaalsed ettevõtete klastrid ning digitaalsel platvormidel põhinevad võrgustikud. Need soodustavad spetsialiseerumist, teadmiste jagamist, suuremat tõhusust ja innovatsiooni ning võivad parandada majandustegevuse elastsust, kuid samal ajal suurendada haavatavust sõltuvustest.

Meetmed ja analüüs: võrgustikke hinnatakse võrguanalüüsi meetoditega ja näitajatega nagu osalejate arv, tihedus, keskpositsioonid (nt betweenness, degree), klasterdus ja modulaarsus. Andmed pärinevad ettevõtete registritest, kaubandusstatistikas ning temaatilistest uuringutest. Majandusvõrgustike mõistmine on oluline nii akadeemilises mõttes kui ka praktikas, kuna need modelleerivad majanduse seoseid, ressursside liikumist ning innovatsiooni ja kriisitaluvuse mehhanisme.