majandussüsteeme

Majandussüsteemid ehk majanduslikud korraldused on viis, kuidas ühiskond organiseerib tootmise ja jaotamise: kellel on omand, kuidas ressursse jaotatakse, kuidas hinnad kujunevad ja milliseid institutsioone ning stiimuleid kasutatakse. Nad määravad, milliseid kaupu ja teenuseid toodatakse, kes need tarbivad ning kuidas ettevõtted tegutsevad. Erinevad süsteemid püüavad lahendada samade küsimuste erinevaid lahendusi, mis mõjutab tootmise efektiivsust, sissetulekute jaotus ning sotsiaalset heaolu.

Peamised majandussüsteemid on traditsiooniline (kõik on seotud kultuuriliste tavadega ja kohalikud vajadused suunavad tootmist), plaanimajandus (keskne plaanija või riik määrab tootmise ja jaotuse), turumajandus (hindade ja turu järgi toimiv koostöö konkurentsiga) ning segamajandus (kombinatsioon turu mehhanismidest ja riigi sekkumisest). Traditsioonilises süsteemis mängivad olulist rolli kogukondlikud omandivormid ja endiselt teostatav kohanemine. Plaanimajanduses on riigieelne planeerimine keskne ning hinnad võivad tähtsusetuks või vaid suunava rolliga olla. Turumajanduses juhivad ressursse hinnad, omand ja turukonkurents ning ettevõtjate riskiprofiil. Segamajanduses kombineeritakse makromajanduslikud eesmärgid riigi sekkumise ja mikrotasandi ettevõtlusvajadustega; see on levinud enamikus kaasaegsetes riikides.

Ajalooliselt on majandussüsteemid arenenud vastavalt tehnoloogiale, institutsioonidele ja poliitilistele valikutustele. Globaliseerumine ning sotsiaalne jaotuvus on pannud paljusid riike püüdlema segamajanduse poole, mis püüab tasakaalustada efektiivsust ning sotsiaalset turvalisust.