majanduslangustest

Majanduslangus on periood, mil majandusaktiivsus üldiselt väheneb. Seda iseloomustab tavaliselt mitme näitaja langus, sealhulgas sisemajanduse kogutoodang (SKP), tööhõive, tööstustoodang ja jaekaubandus. Langused on majanduse loomuliku tsüklilisuse osa, mis hõlmab perioode kasvu ja langust.

Majanduslanguse põhjused võivad olla mitmekesised. Need võivad hõlmata ootamatuid šokke, nagu looduskatastroofid, geopoliitilised konfliktid või pandeemiad, mis häirivad tarneahelaid ja vähendavad tarbimist. Samuti võivad majanduslangust põhjustada finantskriisid, nagu varade mullide lõhkemine või pangandussüsteemi ebastabiilsus, mis vähendavad laenamist ja investeeringuid. Ülemäärane võlg, kõrge inflatsioon või järsk intressimäärade tõus võivad samuti majandust pidurdada.

Majanduslanguse tagajärjed võivad olla laialdased. Tööpuudus kipub suurenema, kuna ettevõtted vähendavad personali koondamiste ja tööaegade vähendamisega. Ettevõtted kogevad sageli kasumite vähenemist ja võivad pankrotti minna. Tarbijad vähendavad oma kulutusi, eriti mittelahutamatute kaupade ja teenuste puhul. Valitsused võivad näha maksutulusid vähenevat ja samal ajal suurenevat nõudlust sotsiaalabi järele.

Langustest taastumiseks rakendavad valitsused ja keskpangad sageli majanduspoliitilisi meetmeid. Rahapoliitika hõlmab intressimäärade alandamist ja keskpanga poolt likviidsuse suurendamist, et julgustada laenamist ja investeerimist. Fiskalpoliitika võib hõlmata valitsuse kulutuste suurendamist või maksude alandamist, et stimuleerida nõudlust. Nende meetmete eesmärk on leevendada languse mõju ja toetada majanduse taastumist.