magnetresonantspildistamise

Magnetresonantspildistamine (MRI) on mitteinvasiivne meditsiiniline kujutamismeetod, mis kasutab tugevat püsivmagnetvälja, gradientvälju ja raadiosageduslikke impulsse, et tekitada pehmete kudede ja organite detailsed kolmemõõtmelised pildid. Protsessi käigus protonide resonantsust detekteeritakse ning arvutid konverteerivad signaalid kvaliteetseteks lõigatud piltideks. Oluline eelis on ioniseeriva kiirguse puudumine ning kõrge pehmete kudede kontrastsus. Lisaks võimaldab magnetresonantspildistamine erinevaid lisaprotseduure, nagu funktsionaalne MRI (fMRI), difusioon-MRI (dMRI) ja magnetresonantsangiograafia (MRA).

Protseduur ja ohutus: Patsient asetatakse skanneri ruumi ja tuleb paigal püsida; enne uuringut tehakse turvaskriining ning metallist esemed eemaldatakse. Mõnel inimesel tekib klaustrofoobia ja uuringu ajal võib kuulda mürinat. Magnetväljad on tugevad; ferromagneetilised implantandid, südameritmepeegeldid või teised stimulaatorid võivad uuringu välistada. Kontrastainete kasutamisel võivad gadoliiniumi baasilised ained olla riskantse neeruhaiguse korral ning harva põhjustada allergilisi reaktsioone. Uuringu kestus sõltub protokollist, tavaliselt umbes 15–60 minutit.

Kasutusalad ja eelised: MRI võimaldab kõrge eraldusvõimega pilte pehmete kudede, ajust ja seljaajust, liigeste ning südame ja veresoonte piirkonnast. See on hindamatu diagnostiline tööriist neuroloogias, onkoloogias, ortopeedias ja kardiovaskulaarses diagnostikas. Piirangud hõlmavad aega, kulusid ning artefakte, mis võivad tekkida Metall- või liikuvate osade tõttu.

---