maaomanikud

Maaomanik on füüsiline või juriidiline isik, kellele kuulub kinnisasi (maa või kinnistu) ning kelle omandiõigus on kinnitatud kinnistusraamatus. Omandiõigus annab õiguse kinnistut kasutada, käsutada ja hallata, kuid see on piiratud kehtivate seaduste, detailplaneeringute ja piirangutega, mis võivad puudutada näiteks kasutust, ligipääsu või kaitsealasid.

Omandi registreerimine ja üleminek toimub kinnistusraamatus, mida haldavad registriasutused. Omandi muutused toimuvad tavaliselt tehingu, pärimise või annetamise teel ning selle kajastamist kontrollivad notariaalsed toimingud ja registri registrid. Kinnistusraamat näitab omandi suurust, piiranguid ja kandeid, mis kehtivad kinnistu kohta.

Maaomanikul on õigus kinnistut kasutada vastavalt sihtotstarbele ning kehtivatele piirangutele. Ta võib kinnistut müüa või laenata, anda edasi kasutusõigusi (nt rendileping) ning luua servituseid või muid koostoimeid. Samas on maaomandiga seotud kohustused, sealhulgas hoolduse, arenduse ja vajadusel maksude tasumine ning kooskõla naabrite ja ümbritseva keskkonnaga.

Maaomanikke võib olla nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik (nt ettevõte, ühing või sihtasutus). Kinnistud võivad olla erinevat tüüpi: põllumaad, metsamaa, elamumaa või kinnistu üldises mõistes. Eesti maapoliitika ja õigussüsteem on ajalooliselt kujundanud maaomandi olemust läbi maareformi ja riigi reguleeringute, mille abil tagatakse omandiõiguse kaitse, samal ajal arvestades avalikku huvi ja keskkonnakaitset.