Omandiõigus

Omandiõigus on tsiviilõiguse mõiste, mis tähistab isiku või juriidilise isiku õigust omada kindlat asja ja kontrollida selle kasutamist. See annab omanikule eksklusiivse õiguse asja valduses hoidmiseks, kasutamiseks, tulu saamiseks ja käsutamiseks ning see on õiguskorras kaitstud.

Omandiõigust realizeeritakse peamiselt viisil, kuidas omandatakse ja kasudetakse asja. Omandi saab soetada näiteks ostu, kinkimise, pärimise või vahetuse teel. Omandi võib kasutada ja nautida ning seda võib ka vastavalt vajadusele käsutada, näiteks müüa, kinkida, vahetada või anda edasi. Omand võib olla kinnis- või movabe (liigutatav vara) ning see võib kuuluda ühele omanikule või olla mitme omaniku omand (koosomand).

Omandiõigust võivad piirata seadused ja üldised huvid ning teiste isikute õigused. Näiteks võivad kehtida kasutusõigused või servituudid, mis piiravad täielikku kontrolli teatud asjas. Samuti on võimalik sundvõõrandamine avaliku huvi korral riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui see on seadusega lubatud ja korvatud.

Rikkumise korral on omanikul õiguskaitsevahendid: ta võib nõuda rikkumise lõpetamist, kahju hüvitamist ning vajadusel esitada hagiga või taotleda muid õiguskaitsevahendeid. Omandiõiguse selgus ja kaitstavus on olulised tehingute õiguskindluse tagamisel ja varaväärtuse realiseerimisel.