mõõtühikutest

Mõõtühik on üksus, millega kirjeldatakse mõõdetud suurust, näiteks pikkus, aeg või temperatuur. Mõõtühikud annavad mõõtmistele võrreldavuse ja ühtsuse ning neid kasutatakse nii teaduses kui ka igapäevaelus. SI-süsteemis on mõõtühikuid peamiselt baasühikud, millest moodustuvad kõik teised ning mille abil saab suurusi täpselt väljendada.

SI ehk International System of Units on ülemaailmne ja laialdaselt kasutatav mõõtude süsteem. Baasühikud on meeter (m), sekund (s), kilogramm (kg), amper (A), kelvin (K), mol (mol) ja kandela (cd). Nendest moodustuvad kõigi muude ühikute väljendid; näited: jõud ehk newton (N), energia ehk joule (J), võimsus ehk watt (W), rõhk ehk pascal (Pa).

Prefiksite abil saab suurusi suurendada või vähendada (kilo-, milli-, micro-, nano jne): kilomeeter, milliliiter, megawatt ja nii edasi.

Mõõtühikute standardid ja definitsioonid: Rahvusvaheline mõõtühikute organisatsioon BIPM Pariisis hooldab standarde. Alates 2019. aastast on SI baasühikud määratletud fundamentaalsete konstandide kaudu (nt meeter valguse kiiruse c, sekund Cesiumi sagedus, kilogramm Plancki konstant h ning teised konstandid). Selline lähenemine tagab mõõtmiste ülemaailmse võrreldavuse.

Praktilises kasutuses on SI peamiselt teaduses ja tööstuses; temperatuuride esitamisel kasutatakse sageli Celsius-aste, kuid SI kasutab temperatuuri mõõtmiseks kelvinit (K). Ruumi ja mahu kirjeldamiseks on levinud liiter (l) ning muid järgnevaid ühikuid saab moodustada sama süsteemi alusel.